Jidiš Esperanto Tõlkima

Jidiši keel on iidne keel, mille juured on 10. sajandi Saksamaal, kuigi seda on keskajast alates räägitud Kesk-ja Ida-Euroopas. See on kombinatsioon mitmest keelest, peamiselt saksa, heebrea, aramea ja slaavi keeltest. Jidiši keelt peetakse mõnikord murdeks, kuid tegelikkuses on see täiskeel, millel on oma süntaks, morfoloogia ja sõnavara. Keele kasutamine on sajandite jooksul vähenenud diasporaa, assimilatsiooni ja sotsiaalsete tingimuste muutuste tõttu, kuid paljudes riikides räägivad seda endiselt paljud õigeusu juudid.

Kuigi jidiši keelel pole ametlikku keelestaatust, teavad need, kes seda veel räägivad, kui oluline see on nii keelelistel kui ka kultuurilistel eesmärkidel. Seetõttu on kogu maailmas inimesi, kes on pühendunud keele säilitamisele Jidiši tõlketeenuste kaudu. Tõlkijad aitavad ületada lõhet nende vahel, kes jidiši keelt mõistavad, ja nende vahel, kes seda ei mõista.

Jidiši Tõlketeenused võivad aidata leida heebrea termineid, mis on muutunud Jidiši rahvakeele osaks, näiteks Piiblist tuletatud sõnad või usuliste tavade jaoks kasutatavad fraasid. Tõlke abil saab need pühad väljendid korralikult jidiši keelde kirjutada või rääkida. Neile, kes keelt ei tunne, võib jidiši tõlgetele juurdepääsu võimalus olla tohutult kasulik.

Jidiši dokumentide tõlkeid on läbi ajaloo kasutatud paljudes valdkondades, näiteks ränne ja sisseränne, religioon, Kirjandus, keeleteadus ja juudi ajalugu. Seetõttu on oluline leida kvalifitseeritud Jidiši tõlkijad, kes on sertifitseeritud nii heebrea kui ka saksa keeles. Lisaks keelele endale peavad need spetsialistid teadma erinevate kirjutiste kultuuri, konteksti ja asjaolusid, et nende tõlked tabaksid täpselt algset kavatsust.

Jidiši tõlked ei aita mitte ainult suurt abi neile, kes üritavad keelt õppida, vaid aitavad ka keelt elus hoida. Aidates jidiši sõnu ja väljendeid teistesse keeltesse transportida, aitavad tõlked vältida keele täielikku hääbumist. Kvalifitseeritud tõlkijate abiga, Jidiši keelt hoitakse elus ja hästi, pakkudes samal ajal akent juudi rahva kultuuri ja traditsioonidesse.

Millistes riikides räägitakse Jidiši keelt?

Jidiši keelt räägitakse peamiselt juudi kogukondades Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Ungaris. Seda räägib ka väiksem arv juute Prantsusmaal, Argentinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Kanadas ja teistes riikides.

Mis on Jidiši keele ajalugu?

Jidiši keel on keel, mille juured on keskülemsaksa keeles ja mida räägivad kogu maailmas Aškenazi juudid. See on olnud aškenazi juutide peamine keel alates selle moodustamisest 9. sajandil, kui juudi kogukonnad õitsesid praeguses Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal. See on segu mitmest keelest, sealhulgas heebrea ja aramea keel, sama hästi kui slaavi, romantika ja keskülemsaksa murded.
Jidiš sai Euroopa juutide seas esmakordselt populaarseks umbes 12. sajandil, kui seda hakati kasutama peamiselt kõnekeelena, mitte traditsioonilise kirjaliku vormina. Selle põhjuseks oli juudi elanikkonna asukoht, mis olid sageli üksteisest geograafiliselt eraldatud ja arendasid aja jooksul välja erinevad murded. 15.ja 16. sajandil levis Jidiš laialdaselt kogu Euroopas, saades lingua franca Euroopa juutide seas.
Jidiši keelt on tugevalt mõjutanud ka kohalikud keeled, kus juudid on elanud, nii et kogu Euroopas, Aafrikas ja Ameerikas on arenenud erinevad murded. Vaatamata sisemistele erinevustele on jidiši murretel ühine grammatika, süntaks ja standardne sõnavara, mõned murded on tugevamalt mõjutatud heebrea keelest ja teised hiljuti kohatud keeltest.
19. sajandil õitses Jidiši kirjandus ning selles keeles ilmus palju raamatuid ja ajakirju. Kuid, antisemitismi tõus, paljude juutide ümberasustamine pärast Teist maailmasõda, ja inglise keele kui domineeriva keele kasutuselevõtt Ameerika Ühendriikides viis Jidiši kui kõnekeele languseni. Tänapäeval on kogu maailmas endiselt miljoneid Jidiši keelt kõnelevaid inimesi, enamasti Põhja-Ameerikas ja Iisraelis, kuigi seda keelt ei kasutata enam nii laialdaselt kui kunagi varem.

Kes on 5 parimat inimest, kes on Jidiši keelde kõige rohkem panustanud?

1. Eliezer Ben-Yehuda (1858-1922): Ben-Yehudale omistatakse heebrea keele taaselustamine, mida ta tegi, tutvustades heebrea keelde palju Jidiši sõnu. Ta oli ka esimene, kes koostas põhjaliku kaasaegse heebrea sõnaraamatu ning kirjutas selle keele kohta artikleid ja raamatuid.
2. Sholem Aleichem (1859-1916): Aleichem oli kuulus Jidiši kirjanik, kes kirjutas juutide elust Ida-Euroopas. Tema teosed, sealhulgas Meierei Tevye, aitasid jidiši populariseerida ja levitada kogu maailmas.
3. Chaimi hinne (1910-1982): Grade oli tunnustatud Jidiši romaanikirjanik ja luuletaja. Tema teoseid, mis kroonivad juudi elu võitlusi, peetakse laialdaselt jidiši keele parimaks kirjanduseks.
4. Max Weinreich (1894-1969): keeleteadlane, professor ning yivo juudi Uuringute Instituudi asutaja ja direktor Vilniuses, Leedus, pühendas Weinreich oma elutöö Jidiši keele uurimisele ja edendamisele.
5. Itzik sõim (1900-1969): sõim oli Jidiši luuletaja ja üks 20.sajandi suurimaid kirjanikke. Tal oli suur mõju keele taaselustamisel ja moderniseerimisel.

Kuidas on Jidiši keele struktuur?

Jidiši struktuur on peaaegu identne saksa keelega. See koosneb sõnadest, fraasidest ja lausetest, mis on konstrueeritud subjekti-verbi-objekti järjekorraga. Jidiši keel kipub olema sisutihedam kui Saksa keel, kasutades vähem artikleid, eessõnu ja alluvaid sidesõnu. Jidiši keeles ei ole sama verbikonjugatsioonide süsteemi kui saksa keeles ja mõned verbiajad erinevad saksa keelest. Jidiši keeles on ka mitmeid täiendavaid osakesi ja muid elemente, mida saksa keeles ei leidu.

Kuidas õppida Jidiši keelt kõige õigemal viisil?

Parim viis Jidiši keele õppimiseks on keelekümblus. See tähendab jidiši vestluste kuulamist, Jidiši raamatute ja ajalehtede lugemist ning Jidiši filmide ja telesaadete vaatamist. Jidiši klassi saate võtta ka kohalikus rahvamajas, ülikoolis või veebis. Harjutage seda kindlasti emakeelena kõnelejatega, et aidata teil häälduse ja grammatikaga harjuda. Lõpuks hoidke käepärast jidiši-inglise sõnastikku ja verbitabeleid, mis aitavad teil tekkida võivate küsimuste korral.

Esperanto on konstrueeritud rahvusvaheline keel, mille lõi 1887. aastal Poolas sündinud arst ja keeleteadlane dr L. L. Zamenhof. Selle eesmärk oli edendada rahvusvahelist mõistmist ja Rahvusvahelist suhtlust ning olla tõhus teine keel erinevatest riikidest pärit inimestele. Tänapäeval räägib Esperanto keelt mitu miljonit inimest enam kui 100 riigis ja paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad seda töökeelena.

Esperanto grammatikat peetakse väga sirgjooneliseks, mistõttu on selle õppimine palju lihtsam kui teistes keeltes. See lihtsustamine muudab selle tõlkimiseks eriti hästi sobivaks. Lisaks on Esperanto laialdaselt aktsepteeritud ja arusaadav, võimaldades seda kasutada tõlkeprojektides, mis muidu nõuaksid mitut keelt.

Esperanto tõlkel on tõlkemaailmas ainulaadne koht. Erinevalt teistest tõlgetest, mille on loonud sihtkeele emakeelena kõnelejad, tugineb Esperanto tõlge tõlkidele, kellel on hea arusaam nii Esperanto kui ka lähtekeelest. See tähendab, et tõlkijad ei pea täpsuse tõlkimiseks olema kummagi keele emakeelena kõnelejad.

Materjali tõlkimisel ühest keelest Esperanto keelde on oluline tagada, et saadud tõlkes oleks lähtekeel täpselt esindatud. See võib olla keeruline, kuna mõned keeled sisaldavad idiomaatilisi fraase, sõnu ja mõisteid, mida ei saa otseselt esperanto keelde tõlkida. Selleks, et need originaalkeele nüansid oleksid Esperanto tõlkes õigesti väljendatud, võib vaja minna erikoolitust ja asjatundlikkust.

Lisaks, kuna Esperantol pole teatud mõistete või sõnade jaoks ekvivalente, on nende ideede selgeks ja täpseks selgitamiseks hädavajalik kasutada ümberlõikamist. See on üks viis, kuidas Esperanto tõlge erineb suuresti teistes keeltes tehtud tõlgetest, kus samal fraasil või mõistel võib olla otsene samaväärsus.

Üldiselt on Esperanto tõlge ainulaadne ja kasulik vahend rahvusvahelise mõistmise ja suhtlemise edendamiseks. Tuginedes tõlkidele, kes mõistavad sügavalt nii lähtekeelt kui ka Esperanto keelt, saab tõlkeid kiiresti ja täpselt lõpule viia. Lõpuks, kasutades keeruliste mõistete ja kõnepruukide väljendamiseks ümberlõikamist, saavad tõlkijad tagada, et lähtekeele tähendus edastatakse Esperanto tõlkes täpselt.

Millistes riikides räägitakse Esperanto keelt?

Esperanto keel ei ole üheski riigis ametlikult tunnustatud keel. Hinnanguliselt oskab Esperanto keelt umbes 2 miljonit inimest kogu maailmas, nii et seda räägitakse paljudes maailma riikides. Seda räägitakse kõige laialdasemalt sellistes riikides nagu Saksamaa, Jaapan, poola, Brasiilia ja Hiina.

Mis on Esperanto keele ajalugu?

Esperanto on konstrueeritud rahvusvaheline keel, mille lõi 19. sajandi lõpus Poola silmaarst L. L. Zamenhof. Tema eesmärk oli kujundada keel, mis oleks laialdaselt kasutatav sild kultuuride, keelte ja rahvuste vahel. Ta valis keeleliselt lihtsa keele, mida oleks tema arvates lihtsam õppida kui olemasolevaid keeli.
Zamenhof avaldas esimese oma keelt käsitleva raamatu " Unua Libro "("esimene raamat") 26.juulil 1887 varjunime Dr Esperanto all (see tähendab"see, kes loodab"). Esperanto levis kiiresti ja sajandivahetuseks oli sellest saanud rahvusvaheline liikumine. Sel ajal kirjutati selles keeles palju tõsiseid ja õpitud teoseid. Esimene rahvusvaheline kongress toimus Prantsusmaal 1905. aastal.
1908. aastal asutati universaalne Esperanto Assotsiatsioon (UEA) eesmärgiga edendada keelt ja edendada rahvusvahelist mõistmist. 20. sajandi alguses võtsid mitmed riigid ametliku abikeelena kasutusele Esperanto ja kogu maailmas moodustati mitu uut ühiskonda.
Teine maailmasõda pani Esperanto arengule pinge peale, kuid see ei surnud. 1954. aastal võttis UEA vastu Boulogne ' i deklaratsiooni, milles sätestati Esperanto keele põhiprintsiibid ja eesmärgid. Sellele järgnes Esperanto õiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 1961.aastal.
Tänapäeval räägib Esperanto keelt mitu tuhat inimest kogu maailmas, peamiselt hobina,kuigi mõned organisatsioonid propageerivad selle kasutamist praktilise rahvusvahelise keelena.

Kes on 5 parimat inimest, kes on Esperanto keelde kõige rohkem panustanud?

1. Ludoviko Zamenhof-esperanto keele looja.
2. William Auld-Šoti luuletaja ja autor, kes kirjutas eriti Esperanto keeles klassikalise luuletuse "Adia Astra", aga ka palju muid selles keeles teoseid.
3. Humphrey Tonkin - Ameerika professor ja universaalse Esperanto Assotsiatsiooni endine president, kes on kirjutanud üle tosina Esperanto raamatu.
4. L. L. Zamenhof-Ludoviko Zamenhofi poeg ja Esperanto esimese ametliku grammatika ja sõnaraamatu fundamento de Esperanto väljaandja.
5. Probal Dasgupta-India autor, toimetaja ja tõlkija, kes kirjutas lõpliku raamatu Esperanto grammatikast "Esperanto Uus lihtsustatud grammatika". Talle omistatakse ka keele taaselustamine Indias.

Kuidas on Esperanto keele struktuur?

Esperanto on konstrueeritud keel, mis tähendab, et see oli tahtlikult loodud korrapäraseks, loogiliseks ja hõlpsasti õpitavaks. See on aglutinatiivne keel, mis tähendab, et uued sõnad moodustuvad juurte ja lisandite ühendamisel, muutes keele õppimise palju lihtsamaks kui loomulikud keeled. Selle põhiline sõnajärjestus järgib enamiku Euroopa keelte sama mustrit: subjekt-verb-objekt (SVO). Grammatika on väga lihtne, kuna nimisõnades pole kindlat ega määramatut artiklit ega soolisi erinevusi. Samuti pole eeskirjade eiramisi, mis tähendab, et kui olete reeglid selgeks õppinud, saate neid rakendada mis tahes sõna suhtes.

Kuidas õppida Esperanto keelt kõige õigemal viisil?

1. Alustage Esperanto keele põhitõdede õppimisest. Õppige grammatika, sõnavara ja häälduse põhitõdesid. Internetis on palju tasuta ressursse, näiteks Duolingo, Lernu ja La Lingvo Internacia.
2. Harjutage keele kasutamist. Rääkige esperanto keeles emakeelena kõnelevate inimestega või veebipõhises Esperanto kogukonnas. Võimalusel osalege Esperanto üritustel ja töötubades. See aitab teil keelt loomulikumalt õppida ja saada kogenud kõnelejatelt tagasisidet.
3. Lugege esperanto keeles raamatuid ja vaadake filme. See aitab teil arendada oma arusaamist keelest ja aitab teil oma sõnavara üles ehitada.
4. Leidke vestluspartner või läbige Esperanto kursus. Kui teil on keegi, kellega keelt regulaarselt harjutada, on suurepärane viis õppimiseks.
5. Kasutage keelt nii palju kui võimalik. Parim viis mis tahes keele valdamiseks on kasutada seda nii palju kui võimalik. Ükskõik, kas vestlete sõpradega või kirjutate e-kirju, kasutage nii palju Esperanto keelt kui võimalik.